Veebiarenduse trendid 2024. aastal

15 min

Elutempo on läinud kiiremaks ning infot ja teenuseid on vaja kätte saada kohe. Lehe laadimise kiirus on muutunud äärmiselt oluliseks, seega on arenduses väga oluline igakülgne optimeerimine (pildid, kood, vahemälu jne).

Samuti on tõusnud inimeste veebis veedetud aeg, kas või meelelahutuseks. Nutiseadmetes veebide külastatavus on hüppeliselt kasvanud. Kogu maailm on ju meie taskus. Üha sagedasemad on ebastandardsete mõõtudega ekraanid ning harjumuspärased responsive vaated arenduses ei pruugi ära katta uuemaid ekraani laiusi. Tavapärase praktika asemel tuleb alustada lehe ekraani sobivusega juba alates 280 pikslit kui mitte isegi vähem.

Järjest rohkem pöördutakse ka multikogemuse (Multi Experience) poole. Kõik toimingud, mida on võimalik teha mugavamalt ja kiiremini, võetakse avasüli vastu. Kõige lihtsam näide on telefoni või nutikellaga maksmine, kuid üha rohkem tuleb teenuseid, mida saab tavapärasest teisiti kasutada – toidu tellimine tanklast ilma järjekorrata, Airbnb broneeringud läbi häälkäskluste jpm. Äpp või veebileht peab olema efektiivselt ehitatud ja inimese jaoks ajasäästlik ning mugav.

Et tavatarbijana tunda end enesekindlalt, entusiastina mõista muudatusi või IT-spetsialistina mitte mööda panna, tuleks hoida end kursis uute tehnoloogiate arenguga. Veebiarenduses tuleb muutuva eluga arvestada ning pöörata tähelepanu aktuaalsetele vajadustele. Toome välja lisaks üldisele (kiire, optimaalne, multifunktsionaalne ja mugav) mõned punktid, millele tasuks järgnevatel aastatel tähelepanu pöörata.

9 märksõna uude aastasse

1. Web 3.0

Web 1.0-s olid staatilised veebilehed ja see oli nö loetav internet. Web 2.0 oli juba oluliselt dünaamilisem, kasutaja sai ise sisu luua ja lisada. Selle arengus peetakse võtmeteguriks sotsiaalmeediat. Nüüd aga ootab meid Web 3.0, mis võiks olla kunagise World Wide Web süsteemi looja Tim Berners-Lee unistus semantilisest internetist.

Web 3.0 pole siiani üheselt defineeritud ning arvatakse, et see on veel kaugel laiemast kasutusest. Nii nagu Web 1.0-i areng võttis oma 20 aastat aega, võib sama olukord valitseda ka Web 3.0-i puhul. Siiski usun, et tänapäevane tehnoloogia areng on oluliselt kiirem. Web 3.0 peaks endast kujutama detsentraliseeritud, demokraatlikku ja palju avaramate võimalustega internetti tavakasutajatele ja sisuloojatele.

Kõlab tuttavalt, aga samas veidi võõralt? Tegelikult meil on väga paljud tugitalad juba olemas või väga kiiresti arenemas, sh plokiahel, häälkäsklused, laiendatud reaalsus, masinõpe, tehisintellekt jm. Seega võiks arvata, et me jõuame “targa” interneti ehk Web 3.0-ni oluliselt varem, kui arvatakse. Rakendades oma töös neid erinevaid tehnoloogiaid, anname me panuse kogu Interneti hüppelisele arengule.

2. Tehisintellekt (AI) ja plokiahel

Ollakse veenval seisukohal, et tehisintellekt ei saa ega püüagi inimest välja vahetada. Paljude trendiblogide silmis algab 2024. aastal ajastu, kus tehisintellekt põimub meie igapäevaeluga. AI vastu pole ilmselt mõtet võidelda, vaid tasub küsida, kuidas AI enda jaoks tööle panna.

Veebiarenduses on juba kasutusel juturobotid (chatbotid) ning virtuaalassistendid. Meditsiinis kasutatakse AI-d diagnostikas ning see võib olla abiks mitmete vaimsete probleemide korral. Finantssektoris aitab AI teha täpsemaid kalkulatsioone, koostada analüüse või kaubelda aktsiaturgudel. Ettevõtluses kasutatakse AI-d näiteks brainstormi jaoks – hoiab aega kokku ja avardab mõtteid. Tööstusettevõtetes on AI tänuväärne tootmise kvaliteedi kontrollis, automatiseerimisel (ka veebiarenduses näiteks testimisel) ja logistiliste marsruutide koostamisel. Mõnel pool tehakse ka juba katsetusi inimemotsioonide ennustamisega mingis kontekstis ning see võib edaspidi mängida olulist rolli lähteülesannete, projektide ning veebilehtede disaini loomisel.

Järjest olulisemaks saab meditsiinisüsteemi jaoks loodud MDR (Medical Device Reporting on muutunud Managed Detection and Response’iks) ka veebiarenduses. See süsteem on muutunud osaks küberturvalisusest, mis pidevalt lehte/programmi/seadet riskide suhtes monitoorib ning aitab tuvastada nõrku kohti. Kasutada võib ka pilvepõhist turvariskide avastamist. See on hea, kui on soov jätta tarkvara puutumatuna ja samas ei anta järele lehe soorituses. Järjest rohkem hakatakse turvalisuse jaoks ilmselt kasutama AI ja plokiahela koostööd, kus AI avastab ohud ning plokiahel vastutab turvalise andmete hoiustamise ning detsentraliseeritud “ülekannete” eest.

Üha rohkem imbub AI väga olulistesse ja andmetundlikesse valdkondadesse ja selline küberturbe süsteem on eriti oluline meditsiini- ja finantssektoris, aga ka militaarvaldkonnas. Riikide valimissüsteemid liiguvad samuti plokiahela põhiste lahenduste poole.

Kus iganes AI-d kasutada, vähendab see inimvea tõenäosust, suurendab teenuste kättesaadavust, aitab mõelda “kastist välja” ning säästab töötunde ja seega ka raha.

AI laialdase kasutusega seoses kerkib üha rohkem esile eetiline tehisintellekti “tarbimine”, et kasvatada usaldust AI-d kasutatavate lisade või programmide osas. Tehisintellekti puhul kehtib reegel, et rämps sisse, rämps välja. Sellele söödetud info peab olema kvaliteetne, et saada sealt ka kvaliteetne tulem. Juba on ülikoolides ka loenguid, kus õpetatakse kasutama ChatGPT-d vastutustundlikult ning otsustama, millistel puhkudel on seda mõistlik kasutada ja kus peaks säilitama inimese enda autentsuse ja loogilise mõtlemise.

3. Käitumise internet ehk IoB

Suurt populaarsust on aastate jooksul on kogunud IoT, ehk asjade interneti seadmed (Internet of Things), nagu nutikellad, targad termostaadid, WiFi-ga pesumasinad jms. Uus märksõna on käitumise internet ehk IoB – Internet of Behaviour. See on üsna loogiline jätk esimesele, kuna IoT seadmete võrgustik on kogumas rohkelt andmeid kasutajate huvide ja (tarbimis)käitumise kohta.

Rakendades andmeanalüüsi ja käitumisteadust, on võimalik kogutud andmeid kasutada mitte ainult turunduse ja uute toodete loomiseks, vaid palju enamaks. Navigatsioonisüsteemid analüüsivad enim kasutatavaid marsruute ning annavad teavitusi, kui teel on mõni oht. Kombineerides IoB ja AI, saab elektritarbijate käitumismustrit analüüsides teha kohandusi energia tootmises ja tarbimises (eelnevas punktis välja toodud Enefiti ennustusmudeli projekt võiks olla siin üheks näiteks).

Järgneva 10 aasta jooksul ennustatakse sellele turule ligi tuhandekordset kasvu. IoB integreerimisel igapäevaeluga tuleb aga teha suuri samme kogutud andmete turvalisel säilitamisel, kuna sellega seotud lekked on toonud kaasa väga suuri hüvitisnõudeid. Siin saab rakendada juba mainitud AI ja plokiahela infoturbe võimalusi.

4. Progressiivne veebirakendus (PWA), low-code arendus, serverita arhitektuur

Progressiivsed veebirakendused (PWA) on rakendused, mis on ligipääsetavad tavaveebi kaudu, aga käituvad mobiilirakendusega sarnaselt. Arenduskulult on nad soodsamad, kuna klient vajab kõikide seadmete jaoks vaid ühte rakendust (veeb, iOs, Android). PWA on ka kättesaadavam, kuna valmis toode on lihtsalt leitav otsingumootorist, mitte äpipoodidest alla laetav (seega ei vaja ka pidevaid uuendusi).

Üldiselt tagavad PWA rakendused parema kasutajakogemuse enamike teenuspakkujate jaoks, need on optimaalsemad ja seega ka kiirema laadimisajaga. Suureks plussiks on selliste rakenduste puhul võimalus teha nad sõltumatuks internetiühendusest. Klient saab artikli või podcasti lõpuni lugeda/kuulata, kui see on alla laetud ehk tal on võimalus sisu tarbida ka offline’is olles. Tänu HTTPS ühendusele on need turvalisemad. Headeks näideteks sellistest rakendustest on Spotify, Tinder, Youtube PRO, X ehk Twitter jne.

Paljude veebilehtede/-rakenduste puhul on aastate jooksul kuhjunud palju “tühja” koodi, eriti kui leht on arendatud ammu ning seda on “putitanud” erinevad (ja seega ka erinevate käekirjadega) arendajad. Ebavajalik kood veab drastiliselt alla lehe soorituse. Eriti tundlikud on erinevad rakendused, millest enam kui pooltele ennustatakse 2024. aastaks üleminekut low-code arendusele. Seetõttu näeme ka meie Redwallis oma igapäevatöös, et näiteks mitmed Joomla platvormi kasutajad soovivad üle minna low-code-i kasutavale WordPressile, kuigi ka Joomla pakub mõningaid võimalusi no-code ja low-code arenduseks. Mitmed arendajad, kui vastava toote puhul on see mõistlik, ühendavad need kaks ning arendavad PWA rakendusi low-/no-code meetoditega. See tagab veelgi parema tulemuse nii arenduses, halduses kui ka teenuse/toote tarbimises. 

Kui siia lisada ka veel serverita arhitektuur (serverless architecture), võib saavutada uskumatuid tulemusi. Kuigi nimetuse poolest justkui serverit ei olegi, siis tegelikult on server ja andmebaas olemas – need asuvad lihtsalt pilves. Sellise süsteemi eelis on, et arendaja saab keskenduda rakenduse või veebi loomisele, ilma et peaks tegelema infrastruktuuriga. See on kindlasti üha suuremat hoogu koguv trend, kuna tõstab lehtede ja rakenduste laadimise kiirust. Samuti tagab see mobiilsuse – töötada on võimalik kust iganes ning IT-spetsialistid pole enam sõltuvad konkreetsest riistvarast või serveritest. Minnes üle serverita arhitektuurile, on võimalik veebimajutuse kuludelt säästa ka oluliselt raha.

5. Jätkusuutlikkus

Kui rääkisime aja jooksul kogunevast ebavajalikust koodist ja üleminekust uutele lahendustele, siis on sobilik jätkata teemaga, millele on veebiarenduse ja Interneti kontekstis hakatud mõtlema alles üsna hiljuti, kuid mis on üha olulisem. Uskumatu, aga Interneti süsinikdioksiidi heitkogused on hinnanguliselt samaväärsed kogu lennutööstuse või kogu Aafrika poolt tekitatavaga. Soovitatakse vältida lendamist, et vähendada oma jalajälge, kuid vähem kõlapinda on saanud Interneti heitjäätmed.

Eestis on juba mitmeid aastaid eesrindlikult pööratud tähelepanu digiprügile, kuid mida me saaksime tavakasutajate või arendajatena ära teha? Tähelepanu! Optimeeritud pildid, puhas kood, andmete kompresseerimine, pilve/serverita arendus on siin kindlasti märksõnad. Olemas on isegi keskkonnasõbralikud fondid, mis mitte ainult ei kuluta vähem energiat, vaid aitavad säästa printimise vajadusel tinti. Täiesti eraldi haru on jätkusuutlik veebidisain ja -arendus.

Tarkvara ja veebilehtede optimeerimine on vajalik nii energia säästmiseks, kui ka süsiniku-jalajälje vähendamiseks. Sellele aitab kaasa ebavajalike, läbimõtlemata lehtede ning koodi vältimine. Erinevad pilvelahendused aitavad vähendada tohutute failihulkade kogunemist.

Mitmetel rakendustel ja brauseritel on välja töötatud Performance Mode – et mitte kasutada sõnapaari Eco Mode, mis võib tekitada tunde, et energiasäästu nimel piiratakse kasutajakogemust. Tegelikkuses aitab Performance Mode nt Fortnite mängul või Edge brauseris lehti palju kiiremini laadida ja kogemus paraneb, kui lastakse kasutada elamust mitte mõjutavat väiksema resolutsiooniga vaadet. Sealjuures aga tekib taustal energia kokkuhoid. Nagu meid ümbritsevas keskkonnas, on vaja tagada ka jätkusuutlik veebiruum. Lisaks muidugi ka veel soovitus kasutada ära kogu riistvara elutsükkel ning võimalusel vältida põhjuseta seadmepargi uuendamist.

6. Laiendatud reaalsus (XR) – VR, AR, MR

Virtuaalreaalsusest (VR, ehk virtual reality) on kuulnud meist enamik. Kõndida dinosauruste keskel või kadunud Oru lossis on ju midagi, mis polnud varem võimalik. Esialgsed seadmed olid kallid ja mitte just kõige paremad. Nii nagu hologrammid on olnud suureks fenomeniks, kuigi tegemist on ülivana tehnoloogiaga, on ka virtuaalreaalsust nüüd võimalik oluliselt parema tehnika ja uudsete lahendustega palju võimsamalt ja taskukohasemalt kasutada.  

Seitse aastat tagasi. Pargipingid on tühjad ja hängivaid noorte kampu pole kusagil näha. Nad liiguvad ringi, telefon peos. Mõni ei märka isegi lähenevat autot ja saab veel viimasel hetkel pidama. Kõik teavad 2016. aastal välja tulnud Pokemon Go mängu. Teised, kes Pokemone ei jahtinud, tegid kiisuvurrudega pilte endast Snapchatis. Kolmandad vaatasid lihtsalt olukorda vastikustundega ning liigitasid nähtuse “hukka läinud noored” sahtlisse. Jah, need olid ilmselt ühed esimesed ja kõige tuntumad liitreaalsuse (AR ehk augmented reality) lahendused, mida laiadele massidele tutvustati ja mis levisid kui kulutuli. Virtuaalse ja päriselu vaheline piir muutus ühtäkki õhkõrnaks. Mõne arvates oli tegu hoopis segatud reaalsusega (MR ehk mixed reality), mis tegelikult katab kõik variandid VR ja AR vahel, kuid selle üle las vaidlevad teised. 

Praegu aga räägime juba laiendatud reaalsusest (XR, ehk extended reality), mis katab nii VR, AR kui ka MR, täiesti teises võtmes. Järgnevad aastad toovad XR kogemused meile veelgi lähemale. Laiendatud reaalsus aitab viia läbi õppusi riigikaitses, praktikaid meditsiinitöötajatele, päästjatele, oskustöölistele jpm.

Veebiarenduses saavad need oluliseks, kui osatakse selliseid lahendusi kasutades luua ülim kasutajakogemus interaktiivsete veebilehtede ja paeluvate rakenduste näol. IKEA pakub võimalust läbi telefoni ekraani vaadata, kas antud riiul sobib sinu seinale või kas mõõdud klapivad. Või soovid katsetada, milline Rolexi kell sinu käe peale kõige paremini sobib? Laiendatud reaalsuse lahendusi kasutatakse ka kinnisvara lehtedel, et lasta kliendil “korteris ringi vaadata” ilma maakleriga füüsiliselt kohale sõitmata. Äripartneriga saad kohtuda samas ruumis, kuigi füüsiliselt on ta hoopis Mauritiusel. Isegi autosõidud on tehtud “mänguks” tänu Holoride seadmetele. Tartus Aparaaditehase kultuuriprogrammi raames avati Plantariumis hiljuti liitreaalsusega tehtud kunstinäitus “Teed” (mida muuseas on võimalik külastada 11.02.2024-ni).

AR on siinsamas, igal pool, meie ümber ja seda tuleb aina juurde. Ja ikka selleks, et kasutaja saaks midagi rohkemat. Saaks elamuse, mis paelub ja kutsub veelgi suurema tõenäosusega tarbima toodet või teenust.

Digimaailm integreerub pärismaailmaga üha rohkem ning ennustatakse, et õige pea on tulemas veelgi samm edasi aju-lugerite näol, mis aitavad inimestel uusi oskusi kiiremini õppida. Sel juhul ei pea me kartma, et tehisintellekt võtab meie töö ära, vaid uuendustega kaasas käiv teine inimene. Upu või uju!

7. Ligipääsetavus ja hääljuhtimine

Üks viimastel aastatel oluline märksõna veebiarenduses on kindlasti ligipääsetavus ja seda on see tulevikuski.

Ka hääljuhtimine on juba vana teema (nt navigatsioonisüsteemid, virtuaalassistendid, nutiseadmed), kuid varem pole selle kasutamine rakendustes ja veebilehtedel väga tavapärane olnud. Nüüd asjad vaikselt muutuvad. Paljud eelistavad trükkimise asemel hääljuhtimist ja mitte ainult need, kellel on trükkimisega probleeme. See on lihtsalt oluliselt kiirem ja mugavam. Olete näinud inimest, kes naudiks teleka ekraanil Youtube’i otsingu kasutamist? Eriti populaarne on see e-kaubanduses näiteks toodete otsimiseks. Arenduses seega tuleb arvestada, et kliendil võib uue lehe lähteülesandes selline soov sees olla ning seega peab olema kursis uute standarditega, mis puudutab veebi häälotsingu optimeerimist ja SEO osa. Varem pole me arendajatena pidanud hääljuhtimisega nii põhjalikult arvestama.

Veebilehe ligipääsetavuse tagamine arendaja perspektiivist

Lähemalt

8. Küberturvalisus

Veebilehtede puhul on üheks olulisemaks teemaks turvalisus ning see tuuakse ikka ja jälle trendide nimekirjas esile. Eriti oluline on see veebilehtede puhul, mis on seotud meditsiini, finantssektori, riigikaitsega või mis sisaldavad isikuandmeid ning muud tundlikku infot. Sellised lehed on kõige suurema rünnaku potentsiaaliga.

Eelpool juba rääkisime AI ja plokiahela koostööl põhinevatest arengutest küberturbe vallas. Kuna küberrünnakute arv ja mastaap pidevalt suurenevad, saab olema arendajate üheks olulisemaks omaduseks turvalisus-ennekõike-arendus ja just seda peetaksegi 2024. aasta trendiks. Samuti privaatsuse regulatsioonide praktikad erinevate veebilehtede ja rakenduste loomisel. Ja mitte ainult – turvalisuse nõue kerkib ka kasutajatuge ja hooldust pakkuvate teenuste osas üha sagedamini esile ning oluline on omada väga heal tasemel teadmisi, mida ja kuidas on võimalik ära teha näiteks vanemate veebide puhul, mida pole ajalistel või finantsilistel kaalutlustel võimalik täielikult uuendada, aga millel turvaaugud venivad järjest suuremaks ja suuremaks.

9. CMS-ide uuendused

Siin tooks välja kahe kõige populaarsema haldusplatvormi ehk CMS-i – Joomla! ja WordPressi – põhirõhud tuleval aastal, kuid alati tasub oma ettevõttes (nii arendaja kui haldajana) peamiselt kasutatavate platvormide uuenduste ja trendidega kursis olla, kuna need on seotud nii turvalisuse kui ka avaramate võimalustega.

Joomla!

Päris paljud veebid, mis kasutavad Joomlat, on endiselt versioon 3 peal ning alles see oli, kui me rääkisime suurest migreerimisest Joomla! 4-le, kuid vahepeal on aega juba nii palju möödunud, et äsja tuli välja juba viies versioon. Mis ei tähenda, et kohe peaks tõttama uuendust tegema, kuna nii mõnedki kolmanda osapoole pluginad ei ole saanud endale veel J!5 toetust. Siiski arvestades, et paljud veebilehed kasutavad endiselt J!3-e, J!4 migratsioon on veidi keerukam ja suurem töö ning J!4 toetus on veel vaid kaks aastat, mis tõukab tagant ka juba J!5 uuendusele mõtlema, tuleb 2024 ja sellele järgnev aasta paljudele hooldusteenuse spetsialistidele tubli veebilehtede uuenduste aasta. Sisekaemust uude versiooni on võimalik meie blogist pikemalt lugeda.

Mida põnevat on oodata Joomla! 5 uuenduselt?

Lähemalt

WordPress

WordPress teeb pidevalt uuendusi ning siin konkreetset välja ei tooks, aga WP arendajad on ära märkinud, millised on tuleval aastal nende eesmärgid.

• 2024 ootab meid veelgi suurem hulk pluginaid ja teemasid, mis toetavad headless WordPressi lehtede loomist (see tähendab, et WP lehel on erinevate, nt Vue.js või React raamistikega loodud front-end elemente, WP-d ennast kasutatakse vaid sisuhalduseks).
• Järgnevatel aastatel tõuseb märgatavalt pluginate ja teemade arv, millele on integreeritud AI, et tõsta lehe külastajate hõivatust, kasutajakogemust ning efektiivsust.
• Üheks väljundiks on PWA rakenduste loomine WordPressiga.
• Kuna viimastel aastatel on pandud palju rõhku ligipääsetavusele, siis 2024 see jätkub ning veelgi rohkem tuleb juurde selle valdkonna lisasid.
• Tulemas on plokkide põhised teemad, et väheneks vajadus teha suuremaid lisaarendusi või siis muutub keerulisemate disainide loomine kergemaks, nii et vaja on vaid väiksemaid mugandatud koodi kirjutusi.
• Pööratakse suuremat tähelepanu turvalisusele ning erinevatele monitoorimise lisadele ning autentimise meetoditele.
• Ka kiirusele ning lähtekoodi optimeerimisele pannakse rõhku.
• WP  üheks eesmärgiks on tulevatel aastatel jätkusuutlikkus ning soositakse rohelisemat mõtteviisi nii arenduspraktikates, veebilehe majutamisel kui ka mahu osas.

Lõpetuseks

Igaüks saab ise otsustada, kas muutuv maailm ja veebiruum on midagi, mida põnevusega oodata või mis tekitab pigem ärevust. Kvaliteetne tehnoloogia ja infrastruktuur aitab luua klientidele suuremat väärtust väiksema eelarvega ning muutustega kohanejatel on seda lihtsam pakkuda. Kindlasti tasub siit nimekirjast ära õppida mõni uus oskus või kohandada kasutusel olevaid praktikaid oma igapäevatöös.

Lõpetuseks veidi tabavat huumorit: