Paku kasutajale kasulikku sisu

Kõige olulisem on mõelda lehe lõpptarbijale. Tuleks küsida: mida tuleb kasutaja (potentsiaalne lõpptarbija) lehelt ostima?

Külalisel on enamasti kindel eesmärk, miks lehele tulla. On vaja näiteks mingi ülesanne täita, meelelelahutust leida vms. Kui külastaja ei leia, mida ta otsima tuli, lahkub ta kiirelt konkurendi lehti uurima.

Seega tuleb kasutajale pakkuda kasulikku sisu. Tuleb öelda kindel “ei” igasugusele üldisele lobale ja enesekiitusele. See ei huvita üldjuhul kedagi. Inimesed tahavad teada, kuidas sa neid konkreetselt aidata saad.

Veebisisu lähtub ühelt poolt kliendi ja teiselt poolt organisatsiooni eesmärkidest.

Pisutki eeltööd on parem, kui juhuslikkus

Millist konkreetset infot siis ikkagi lehele panna? Kuidas teada saada, mida kasutaja tahab?

Kuigi ressursid on alati piiratud, siis soovitame kasvõi natukegi sisu planeerimisse panustada. See on parem, kui lihtsalt kopeerida info vanast veebist ja loota, et veebi uus välimus teeb imesid. Ei tee – pigem teeb kohatu ja üha vananev info mainele vääramatut kahju.

Väike pingutus tasub end mitmekordselt ära:

  • veebi saab asjalik sisu;
  • säästame nii sisuloojate, veebitegijate kui tellija aega ja raha.

Sisuaudit annab ülevaate olemasolevast veebist

Kui tegu on veebiuuendusega, siis on kõige mõistlikum lihtsalt olemasolev veeb ette võtta ja hetkeseis kriitilise pilguga üle vaadata.

Sisuauditi saab vajadusel vormistada tabelina, kus ridadeks on konkreetsed lehed (näiteks Tooted, Firmast, Kontakt jms).

Sisuauditi veergudeks on lehtede erinevad omadused:

  1. kvantitatiivsed: sisu tüüp, haldaja, funktsionaalsus, GoogleAnalyticsi olulisemad näitajad, materjalide päritolu jms.
  2. kvalitatiivsed: sisu ajakohasus, asjakohasus, kvaliteet, kasulikkus külastajale, väärtus organisatsioonile jms.

Sisuauditi dokumendi veerud ja read

Selline analüüsiga pole mõtet liiga peeneks minna, sest see on ajakulukas ja tulemus on suhteliselt ilmselge. Piisab enamasti lihtsalt tähelepanu juhtimisest konkreetsele lehele, et oleks näha, kas on mõtet sisu uude veebi üle tuua.

Sisuauditile peaks lähenema kui kriitilisele testile, mis selgitaks välja:

  • Mida sisuga saavutada tahetakse?
  • Kas sisu on kasulik ja täielik?
  • Kas sõnum on läbivalt sarnane?

Kindlasti peab luubi alla võtma efektiivsuse. Kas sisu täidab organisatsiooni ja kliendi eesmärke? Kas sisu on optimaalselt esitatud: ehk oleks vaja mõnes kohas mõnd muud sisutüüpi või -elementi kasutada?

Analüütika numbritesse tuleks suhtuda kriitiliselt ja vaadata nende konteksti. Kui mõnel lehel on vähe külastajaid, siis mis on selle tegelik põhjus: kas sisu ongi ebaoluline või on tegelikult asi kättesaadavuses? Sisu võib küll olla vajalik, aga võibolla seda lihtsalt ei leita üles – probleem on siis disainis, mitte sisus.

Tähelepanu tasub juhtida sellele, mis on puudu? Kas on asju, mille kohta olemasolev sisu ei ole piisav? Mõni sõnum võib olla liialdatud, nii et veeb on mingi teema suhtes kallutatud, teise samaväärse ja vajaliku teema kohta on aga info puudulik.

Kasutajalood toovad esile vajaliku sisu

Et lähtume kasutajast, siis on loogiline kuidagi kaasata ka kasutajaid endid sisu nö kaalumisse. Palju kasutatakse nö kasutajalugusid. Luuakse tegelane, keda pannakse mingit ülesannet täitma. Selle põhimõte on lihtne:

Rollina tahan teha seda, et saavutada midagi.
E-poe külalisena tahan osta teleka, et saaksin põnevaid saateid vaadata.”

Ilmselge, et toodete otsing, tooteinfo leht ja ostmine on siin kesksed. Sisu hulgas on tekkinud prioriteedid, mingi sisu on olulisem, kui mõni teine. Eesmärk, tõsta kasulik ja vajalik sisu esile, ongi täidetud.

Sisumudeli loomine keskse sisutüübi ümber

Kui kasutajalood on mingid tegevused välja toonud, siis tuleb need ka kuidagi terviklikuks süsteemiks kujundada. See on juba pisut spetsiifilisem töö ja hõlmab põhjalikumat planeerimise, disaini- ja arendustööd. Luuakse sisuhalduses süsteem, mis tagab loodud asjakohasele sisule jätkusuutlikkuse ja paindlikkuse.

Sisumudeli loomine algab sisu tüüpideks ja elementideks jupitamisega, et need siis sisuhalduses omavahel kindlatesse suhetesse panna.

Veebi sisu saab jagada üldisemateks sisutüüpideks. On välja kujunenud kindlad formaadid, millega eri tüüpi sisu esitatakse: lihtne sisutekst, blogiartikkel, e-poes toote detailinfo, e-teenuse lehel omaduste tutvustus jne.

Sisutüübid koosnevad konkreetsematest sisuelementidest. Blogiartiklis näiteks on pealkiri, sissejuhatus, pilt, paragraaf, alapealkiri jms.

Esmalt valitakse välja kasulikud sisutüübid. Määratakse ära, millised on kõige üldisemal tasandil veebi kesksed sisutüübid ja millised on toetavad.

E-poes näiteks on toote detailinfo ilmselt kõige olulisem, sest see pakub palju väärtust nii kasutajale (ostja) kui ettevõttele (müüja). Seotud tooted, kommentaarid jms tuuakse samuti lehele, aga need on toetava loomuga.

Sistüübid ja -elemendid e-poe näitel

Lisaks sisutüüpide suhetele määratakse ka iga tüübi mugavaks toimimiseks vajalikud sisuelemendid. Iga element peaks olema tähenduslik tervik ja teistega mitte kattuma. See on vajalik sisuhalduse jaoks, kus iga selline tükk saab hiljem oma pesa, et tagada sisu adaptiivsus. Nii on kogu sisu paindlikult hallatav.

[Loe ka sisu adaptiivsuse olulisusest.]

Sisu ja disaini ühtsus kindlates raamides

Mida sügavamale infosse liigume, seda detailsemaks pilt muutub. Näeme valikuid, mis tuleb ära otsustada. Kas tooteinfos on toote katalooginumbrit vaja näidata? Millisel kujul on detailinfo? Kas pilte on üks või mitu? Kas pildid on lai-formaadis või on ka püstiseid pilte? Videod? Lisadokumendid PDF-ina? Veel midagi?

Need otsused mõjutavad väga oluliselt sisu loomist. Saavad paika disainist tulenevad sisupiirangud, mida sisu luues tuleb silmas pidada. Sisu tüüp ja maht peavad ühtsuse ja loetavuse huvides olema läbivalt enam-vähem sarnased, siit ka kindlad nõuded sisu formaadile.

Sisuloomise juhiseid järgides sobituvad erinevad sisuelemendid igas situatsioonis kenasti kokku nagu legoklotsid. Sisu ja vorm on harmoonias, organisatsiooni sõnum selge ning sisu on kergesti hallatav nii täna kui tulevikus.

[Loe ka, mis juhtub, kui sisu loomiseks pole raame.]

Jätkusuutlikkuse tagamine

Väga oluline on ka sisuloome jätkusuutlikkus. Sisu loomine peab käima regulaarselt, sest muidu on varsti jälle tegu vananenud veebiga. Juba alguses sellele mõtlemine annab võimaluse planeerida sisu loomisele kuluvat ajaressurssi.

Kui on selge, et sisu-uuendusi tulebki harva, siis nii olgugi. Sellega on arvestatud ja jäävad olemata uudisteveerud, kus viimane uudis pärineb üle-eelmisest hooajast.

Seepärast on mõistlik ka pisidetailid juba disainietapi algfaasis selgeks mõelda. Väike pühendumine planeerimisel tähendab aja ja tööjõu säästu hilisemates faasides.

Sisu saab looma hakata paralleelselt disaini ja arendusega

Kui sisuloomise raamistik saab paika, saab juba hakata sisu looma. Seda hoolimata sellest, et arendus pole päriselt veel pealegi hakanud ja alles kaalutakse võibolla erinevaid värvivariante või fondivalikut.

Selline töökorraldus kiirendab veebi käikulaskmist. Ei tohi jääda ootama, et las progejad enne lõpetavad, siis hakkame sisu vaatama. Vastupidi, sisuga tuleb tegelema hakata kõige esimese asjana!

Nii välditakse paraku väga sagedast üllatust, et kuigi uus veeb on valmis tehtud, polegi sinna kohe mingit sisu panna. Teadliku ja läbimõeldud sisuloomisega saab vältida kiirustamist sisu loomisel ja uus veeb saab kohe alguses kena, sisukas ja uuenduskuuri väärt.

Kasutatud materjalid:

  • Content Everywhere, Sara Wachter-Boettche

Võta meiega ühendust!

Kristel Orusalu

Kristel Orusalu

Tegevjuht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Täname!

Vastame teie kirjale peagi.