Ligipääsetavus aitab keskkonnas toime tulla

Kindlasti olete märganud kõnniteedel teekatet, mis aitab nägemispuudega inimestel tajuda ristumiskohti või kaldteid, et ratastooliga saaks treppidel liikuda. Nii nagu ligipääsetavust tagatakse füüsilises keskkonnas, tuleb seda teha ka digimaailmas.

Ligipääsetavad veebilehed ja rakendused arvestavad kasutajate erivajaduste, kasutussituatsioonide ja tehniliste piirangutega. Ligipääs infole, teenustele ja toodetele on võrdõiguslikus ühiskonnas iseenesestmõistetav. Kõigil inimestel on õigus olla kaasatud ühiskonnaellu. Meie keskkond on aga disainitud eelkõige tervetest inimestest lähtudes ja selles ongi probleem: paljud meist jäävad seetõttu moodsa elu hüvedest ja võimalustest ebaõiglaselt kõrvale.

Peamiselt kipuvad halva ligipääsetavuse all kannatama erivajadustega inimesed ja vanem põlvkond. See on tegelikult oluline osa rahvastikust. Maailma internetikasutajatest on umbes pool miljardit inimest mingi puudega. Maailma rahvastik vananeb jõudsalt, nägemis- ja motoorikahäired on ses grupis väga levinud. Füüsiliste puuete kõrval tuleb arvestada ka psüühiliste erivajadustega.

Ligipääsetavus on oluline ka nö normaalsete ja tervete jaoks. Tekst peab ju ikka olema taustast eristuv ja loetav ka hea nägemisega inimesele. Kui tuled toidupoest, mõlemas käes toidukotid, siis oleks elu ilma iseavanevate usteta pisut keerulisem. Kaasav disain teeb meie kõigi eluolu paremaks.

Et teema puudutab paljusid, siis on ligipääsetavus ka äriline võimalus. Miljonitel inimestel puudub praegu võimalus viletsalt teostatud veebilehtede kaudu tooteid-teenuseid tarbida. Tee oma e-äri ligipääsetavamaks ja väga tõenäoliselt saad kliente juurde.

Illustratsioon: inimene redeliga seismas hiigelsuure nutitelefoni ees

Kuidas ligipääsetavus tagatakse?

Selle eest, et veeb või äpp vastaks ligipääsetavuse standarditele, vastutavad disainerid, arendajad ja sisuloojad.

Üldised põhimõtted on:

  • veebilehe või rakenduse ülesehitus ja navigatsioon peavad olema tajutavad ja arusaadavad ning sisu omastatav;
  • lahendused peavad toimima koostöös tugitehnoloogiaga, sest füüsilise puudega inimesed kasutavad tihtipeale abistavaid seadmeid nagu ekraaniluger jms;
  • veeb peab olema tarbitav eri viisidel, mitte ainult visuaalselt.

Näiteks peaks piltidel olema kirjeldus. Lingid ei tohiks olla eristatud ainult värvidega. Vaegkuulja või kurdi jaoks peaks lisaks videole või helile olemas olema ka alternatiivne teksti kirjeldus, mida ekraaniluger saaks ette lugeda. Motoorikahäirega inimene peab võibolla üldse sisendseadmeid nagu hiir ja klaviatuur teistmoodi kasutama, näiteks klaviatuuri ninaga või hiirt jalaga.

Rõhutame, et ligipääsetavust ei tohi unustada ka sisu loomisel. Tuleb arvestada inimeste erineva võimekusega. Üha levinumad on erinevad psüühilised häired nagu keskendumisraskused jms. Lihtne ja konkreetne tavakeeles tekst on laiemale ringile kindlasti loetavam, kui pikk ja kantseliidist kubisev ametnikukeskne dokument. Abi on kindlasti ka tekstide õigest vormistamisest, vt meie artiklit hea veebiteksti kirjutamisest.

Standardid ligipääsetavuse tagamiseks

Ligipääsetavus on tegelikult lausa seadusandluse tasemel kohustuslik avaliku sektori veebilehtedele ja rakendustele. Kehtib üleeuroopaline direktiiv (EL 2016/2102), mis põhineb rahvusvahelisel standardil WCAG ehk Web Content Accessibility Guidelines. WCAG on loodud spetsiaalselt veebilehtedelele ja mobiilirakendustele. Erasektorite veebilehed ja mobiilirakendused peavad olema ligipääsetavad, kuid ei pea vastama just WCAG standardile.

Millal nõuded kehtima hakkavad?

  • Veebilehed, mis on esmakordselt avaldatud enne 23. septembrit 2018, peavad olema muudetud ligipääsetavaks alates 23. septembrist 2020.
  • Veebilehed, mis on esmakordselt avaldatud peale 23. septembrit 2018, peavad olema muudetud ligipääsetavaks alates 23. septembrist 2019.
  • Mobiilirakendused peavad olema muudetud ligipääsetavaks alates 23. juunist 2021.

Kui vajad abi veebilehel ligipääsetavuse nõuete rakendamisel, võta meiega ühendust telefonil 776 9222 või e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Alusta kohe: vahendeid ligipääsetavuse parandamiseks

  • The Accessibility Resources
    The Accessibility Resources koondab enda alla üle 200 erineva plugina, artikli, tööriista, assisteeriva tehnoloogia ja disaini vahendi.
  • WebAIM
    Web Accessibility in Mind poolt loodud vahendid on kergesti kasutatavad ning tagavad väga hea ligipääsetavuse hinnangu. Nende poolt on loodud üks populaarsemaid testimisvahendeid nimega WAVE, mis on veebipõhine tööriist. WAVE analüüsib sisestatud url-i ja toob esile lehel tuvastatud probleemid punaste ikoonidega ning täidetud edukriteeriumid roheliste ikoonidega.
  • Ligipääsetavuse tagamise suunised
    Eestlanna Mari-Ell Metsa poolt loodud tööriist suuniste kaardistamise ja lahenduste jaoks. Suunised on jagatud elementide järgi ning suuniste eest vastutajat saab filtreerida disaineri, sisulooja või arendaja järgi.
  • HTML Markup Validation
    HTML Markup Validation service on WCAG inimeste poolt loodud HTML, XHTML, SMIL jne märgendikeelte süntaksivigade tuvastamiseks. Tööriist on mõeldud veebilehe arendajatele ja toimetajatele, kes põhiliselt HTML märgendikeelt kasutavad.
  • WebAIM värvide kontrast
    Värvide kontrastsuse testimiseks loodud tööriist.
  • Toptal Colorfilter
    Colorfilter on tööriist, mille abil saab kontrollida, kuidas näevad veebilehte värvipimedad.

Silver Sikk panustas selle artikli valmimisse.